19. reisipäev

19. reisipäev – T 28.02 – vastlapäev, pannkoogipäev

 

Hommikul on imeilus ilm. KÕik jutud pikast vihmaperioodist ja halvast ilmast võib tänaseks unustada. Ja liugu pole kahh kuskil lasta. nii et vastlapäev on vaid tinglikult.

 

Hommiku veedame linnas. Tegemist on maalilise ja rõõmsa linnaga Hokitika, kus lisaks kõigele muule ilusale leidub ka arvutipood, kus saab internetti oma masinasse plugida. Muidu on siin suurem jama nende internettidega – lased mündi masinasse ja saad ainult natuke lehitseda. Isegi hoiatus on, et kui sa pead välja logima, siis tuleb seda teha enne kui aeg otsas, muidu puudub selleks võimalus. Ei tea kas sisi minu aknad saab järgmine mõndipanija? Ei ole tihanud proovida.

 

Poepoiss vaatab kui ilmutusi, kui ma oma tehnika välja kisun, telefonitoru masina külge lükkan ja sellega helistama kukun. Igatahes saame räägitud jutud ja loetud (ära tõmmatud) kirjad.

 

Linn vaadatud, tagasi hotelli. Ei mitte magama – jope jäi kogemata maha. Perenaine on juba selle leidnud ja valmis saatma teiste turistidega pannkoogilinna, kuhu teadis meid minevat. Jumal tänatud, et ei saatnud, kus me nad seal leidnud oleks (pärast selgub, et me ikkagi saime pannkoogilinnas kokku, nii et oleks leidnud küll).

 

Edasi viibki meie tee pannkoogilinna e Punakaikisse. Tänase päeva esimene plaanitud vaatamisväärsus on pannkoogimäed. Pille-Riin luges just kodus Lindgrenit ja ütles, et peate pannkoogimägesid vaatama minema. Mina ei suuda siiani meenutada, kus seal pannkoogimägedest räägitud on. Ja ometi on mul Lindgreni raamatud peaaegu peas. Aga eks kodus kontrollin.

 

Pannkoogimäed on tõesti ja tõsine vaatamisväärsus. Ettekujutus, mille olen loonud piltide ja raamatu järgi, pole võrreldavgi tegelikkusega. Pannkoogid on väga sarnased meie paekiviga. KIhilised ja ilusti kuhjas, aga meri (ookean) on neist vorminud võrratu ja ainulaadse vaatemängu. Ja vormib edasi. Pean ikka ja jälle kordama – seda ei saa ja ei ole mõtet sõnadesse panna. Seda peab nägema ja soovitavalt ruttu. Ilmselt järgmise 10 000 aasta jooksul on see vaatemäng vette uhutud.

 

Kui minult tagantjärele küsida, mis on Lõunasaare kohususlikud osad, siis Te Anau ja fjordid ning Punakaiki ja pannkoogimäed. Neid peab ilmtingimata külastama.

 

Kohalik kohvik oleks loll, kui ta ei pakuks siin pannkooke. Ja meie oleks lollid, kui me neid ei sööks. Juba nime ja moe pärast peab sööma pannkooke pannkoogimägedes. Ja siis taas edasi põhja poole. Imeilusat rannikuteed mööda mägedes, alla võimsalt lainetav ookean. Mis lainetesse puutub, siis ma loodan, et siin on alati võimas lainetus, vaikse merega jääks pannkoogimägedes pool elamust saamata.

 

Teel on väike täiendus mu märgikogusse. Korjan eri maadest loomadega liiklusmärke. Siin saan täienduseks pingviinimärgi.

 

Järgmine peatuskoht on kohe siinsamas Westpordi külje all. Siinne suurim vaatamisväärsus on merilõvide koloonia. Väike jalutuskäik mere ääres ja võime vaadelda kaljudel ja merelaintel hullavat, mõnulevat, laisklevat, puhkavat, lapsi kasvatavat ja imearmast seltskonda. Väiksemat ejaoks on leitud kaljude vahel tasasem bassein, suuremad valvavad väiksemaid ja ei lase neid ula peale. Kõik, kellel võimalik, laisklevad ja mõnulevad. Inimesed-uudishimutsejad on parajal kaugusel ja neist ei lasta ennast segada. Binokliga lehitsedes on näha, et tegelikult on lõvid loetud ja märgistatud.

 

Peale lõvisid otsin kohta, kus ise samamoodi kividele ja vette mõnulema-lesima-loksuma minna, aga ei leia. Päris kaljude vahele ei luba siinne lainetus. Aga polegi õiget ujumiskohta – ju nad ei uju siis ja jätame ujumise seekord põhjasaarele.

 

Ega siis midagi, nina taas põhja poole ja taas mägedesse. Jälle tuleb tõdeda, et mäed on igal pool erinevad kuid ikka ja jälle vaatamisväärsed. Vahel tundub, et aitab juba nendest mägedest, siis aga üllatavad nad oma imeliste vaadetega ja nii ikka ja jälle. Siinpool on näha inimese hoolitsevat kätt mägede kallal. Nende kulumise (erosiooni) vältimiseks ilmselt on mäeküljed kuusepuid ridade viisi täis istutatud.

 

Pinctoni poole sõiduks valime pisut pikema ja oletatavalt maalilisema tee. Öömaja paneme teepealt Murchisonist telefoni teel kinni, nii ei ole ka erilist muret kohalejõudmise ajaga (pärast küll selgub, et jõuame oma hotelli 5 minutit enne receptioni sulgemist).

 

Mereäärne kant on täis kõikvõimalikke puuvilja ja marjaistandusi. Tundub, et siin maal käib kõik korra kohaselt. Siin nurgas on mäed, siin delfiinid, siin kasvatame kuuski seal jälle puuvilja. Väga ilus, hästi hoitud ja armas maa on see.

 

Hotelli jõuame umbes 8 ajal, väike linnake mere ääres. Väsimus sees missugune, sõita üle nende mägede ei ole ikka päris naljaasi. Aga enne magamaminekut jõuan veel hotelli õuelt tähti vaadata. Täiesti võõras taevas. Ei ühtegi tuttavat tähtkuju ega tähepoissi. Kuu on kahh praeguseks kadunud, nii et üksi ja võõra taeva all. See on siis viimane õhtu lõunasaarel. Veebruarikuu viimane õhtu.

 

Koht: Motueka, Hat Trick Lodge

44,11232S

173,01205E

8m

 

Jämedalt võib öelda, et pool reisi läbi ja pool reisi ees. Päevade järgi on küll rohkem kui pool läbi. Maad enne Uut Meremaad ja üks pool Uuest Meremaast. Homme üle väina ja siis teine pool Uut Meremaad – põhjasaar ning maad peale Uut Meremaad.

 

Senise reisiga võib täiesti ja väga rahule jääda. Kui millestki on puudus, siis ajast. siin Lõunasaarel oleks võinud vabalt juba ise 2-3 nädalat kolistada, aga eks ma pea arvestama oma ajalisi võimalusi. Vaadates saksa turiste ja inglise turiste ja noori matkajaid eri maadest, kes siia kaheks-kolmeks kuuks tulevad, saan ma neist aru ja olen pisuke kade, aga ma usun, et mul õnnestub kunai siia pikemaks ajaks tagasi tulla. Soov igatahes on.

This entry was posted in Travel. Bookmark the permalink.

19. reisipäev on saanud 2 vastust

  1. Pille-Riin ütles:

    Natuke valesti said minust aru. Selleks ajaks oli Blomkvist juba ammu läbi ja isegi msnis ma ei maininud seda – võin üle kontrollida kui vaja. Nimelt olin just loengust tulles avastanud dekanaadi koridori pealt Uus-Meremaa maastikupiltide näituse. Sealt jäid ainult Pannkoogimäed meelde, muude asjade nimed olid liiga keerulised.

  2. Aquarela ütles:

    thank you for  sharing your beautiful pics……

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s