11. Reispäev

11. reisipäev – E 20.02 – Üle ekvaatori
Hommik algab unisena. Kuna ma õhtulkasutasin pikalt internetti (siinses ajas kella 2-3ni) siis ei taha kell 7 kuidagi silmi lahti saada. Kella 8 paiku sunnin end hotelli basseini ujuma, see äratab.
Ujuma minekul elan toreda seikluse üle. Olen hotellides ikka harjunud, et lihti kõrval on ka trepid, nii ka siin. Kuna liftid on meie toast kaugel, otsustan minna trepi kaudu. Viga! trepp on tehnilisele personalile, selat enam tagasi hotellikoridoridesse ei pääse. KRt – olen lõksus. Meie korrus on 4, ujula korrsu on 3, lähen muudku edasi. Teisel korrusel saan lõpuks mingi hiina köögi taha, kus ka miski personalilift. Õnneks on seal üks vanem hiinlanna, kes mu kolmandale korrusele aitab. edaspidi maha isetegevus🙂
Hommikusöök suudab taas üllatada. Tavalisele meile harjunud hommikusöögi buffeele on lisandunud uued elemendid, hiinapärased. Kõike ei jaksap proovida, aga teen omale mõnusa hommikuse kanariisisupi, sinna sisse roheline sibul ja mingid krõbinad. Sekka törts sojakastet. Väga hea! Muud ei tahagi, läheb teinegi kausitäis.
Veel saan teada, et Karupoeg Puhh suutis ühes asjasjama ajada. Kui ta tegeles selle kontrollimisega, et ega keegi tema meepurkidesse pole juustu peitnud, jättis ta mulje, et need on asjad, mis ei sobi kokku. Sobivad ja kuidas veel. Väga hea emmentalijuust väga hea meega. Super!
Hommikusöögile järgneb linna peal postkontori leidmine. Ei ole mõtet kahe nädalaga kogunenud kraami uuele meremaale tassida (hiljem selgub et see on ainuõige otsus). Aga postkontori leidmine on karm. Esimene maja, mis mulle juhatatakse on hoopis filateelia muuseumiks vahepeal kujundatud. Teine on miski hea mitu kvartalit eemal. Pole midagi. Väljas 30+ kraadi, veepudel ununes kahh maha, aga teen vapra hommikuse kiirmarsi. Postkntoris käik võtab üle tunni, sellest valdav sinna jalutamine ja tagasitulemine. Kohapeal läheb kiirelt. Kast ostetud ja kogutud nänni ja juba käidud maade lonely planeete läheb kodu poole. 14-15 päeva pakutakse saatmisajaks – see sobib. 6-8 nädalat (laevaga) oleks liiga kaua.
Tagasi hotellis, tsekime ennast välja, jätame kotid hotelli, kus on päris vahva teenus – kotid seotakse kollase ketiga kokku ja jäävad fuajeesse, concergie hoole alla. Mida teha järelejäänud mõne tunniga, otsustame minna hiinalinna. selgub, et asjalik otsus. Näeme lähedalt (seest) singapuri vanimat indu templit, kolame kaubanduses. Huvitav, puudub pealetükkiv kaelamäärimine, nagu lõunamaadele omane. Turul liikuda on vaba ja rahulik.
Hiinalinnas leiame ka ühe taas mõnusa söögikoha. Kohe näha, et ei ole turistidele vaid omainimestele. Ära mine meie hiinakasse! Tule siia. Siin on seesama hiina toit hoopis rikkalikum, huvitavam ja äärmiselt maitsev. Võtame ühe paksu merenadide supi, miskid pelmeenide moodi asjad terava kastmega ja peale väga maitsva ja mõnusa magustoidu – nagu oleks riisisupp, puljongiga. No seal saaks käia nädal aega söömas, ilma end kordamata. Meie hiinakas võtad 3 erinevat toitu ja pikapeale enam vahet ei tee.
Hiinalinnas mõned ostud ja suveniirid ja siis tagasi hotelli. Veel pilk sellele imeilusale, puhtale väga hästi organiseeritud linnale ja sisi taksoga hotellist kogu kraamiga lennujaama, et asuda teele maakera kuklapoolele.
Lennujaamas oleme küll varakult, aga tegemist on siin kuhjaga. Nii läheb aeg ladusalt ja kiirelt ja kella 8 ajal lähemegi oma geiti. Seal läheb küll pisut ootamist, lennuk (see on vahemaandumine singapuris) on pisut ajakavast maas. Ootamise ajal hakkab silma huvitav t-särk kirjaga "sündinud tipikas". Ei ole kahtlust – hiinlane sellist särki ei kanna. Oleme leidnud järjekordse seltskonna eestlasi.
Noored on hommikust saadik istanbulist lennanud. Kolmekesi, üks noormees ja kaks tüdrukut (ei ole siivitu lugu, neljas kaaslane ootab juba Aucklandis ees). Vahetame muljeid ja kogemusi. Viimased kaks lennulõiku on meil siis tükike kodumaad lähemal.
 
Lennuk väljub umbes 3/4 tunnise hilinemisega, saame maast lahti pisut enne 10 õhtul. Panen kohe tõusul GPSi käima, et ekvaatort mitte maha magada ja siin ta siis ongi
Koht: lennuk, indoneesia kohal
0,00N
105,6E
9000m (lennuk alles tõuseb)
20.02 .2006 22:24 (oleks võinud sisi paar minutit varem jõuda)
kellaaeg on veel singapuri ajas, kodusest sisi 6 tundi ees
Väljas on pime, ekvaatorit näha ei ole – nii ei saagi ma teada, kas selle koha peale on joon tõmmatud merele või ei ole.
Edasine lend läheb juba unisena. Kodus on alles 20.02, meil juba 21.02. Oleme kodusest ajast 9 tundi ees (Brisbane aeg)
 
 
This entry was posted in Travel. Bookmark the permalink.

11. Reispäev on saanud ühe vastuse

  1. Indrek ütles:

    Henn, Sinu eelmises postituses märgitud hotelli Swissotel Stamford 70. korruse baariaknast nägin mina küll ilusti ekvaatori ära, Singapurist jääb ju selle maale tõmmatud jooneni 137 km😉 Lennukiaknast – kui just pilved ei sega – on ekvaator veelgi paremini näha, nii et püüa tagasiteel see joon ikka ka pildile saada!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s